Teoses põrkuvad kaks visuaalselt ja tekstuurilt erinevat maailma. Ülemist osa valitseb sügav must, mis jaguneb siledaks fooniks ja tihedaks, orgaaniliseks reljeefiks. Tume ebatasane mass tõuseb pinnast esile, luues teravaid varje ning püüdes valgust ebaühtlaselt. Selle alla jääb särav kuldne tasapind. Kuldne materjal on kortsutatud ja murtud, peegeldades valgust eri nurkade alt ning tuues pinnale teravaid helke. Geomeetrilised piirjooned eri pindade vahel annavad kompositsioonile selge struktuuri, mida tasakaalustab mati ja läikiva kuldlehe vastandus. Materjalide vaheldumine muudab teose ilme sõltuvaks vaatenurgast ning valguse liikumisest, luues mulje taktiilsest ja kihtidevahelisest pingest.